Praegused süsteemid, mis on kaasaegse juhtimise, inseneritöö ja tehnoloogia oluline tööriist, on loodud dünaamiliste või ebakindlate tegurite muutmiseks stabiilseteks, kontrollitavateks olekuteks standardsete protsesside ja tehniliste vahendite abil. Nendel süsteemidel on lai valik rakendusi, mis hõlmavad tööstuslikku tootmist, infotehnoloogiat, organisatsiooni juhtimist ja muid mõõtmeid, kusjuures nende piirid ja tõhusus sõltuvad iga stsenaariumi konkreetsetest vajadustest ja disainieesmärkidest.
Tööstussektoris viitab praegune süsteem tavaliselt tootmisprotsesside fikseeritud olemusele, seadmete parameetritele või kvaliteedikontrolli standarditele. Näiteks fikseeritud keevitusparameetrid autotööstuses tagavad toote järjepidevuse ja vähendavad inimlikke eksimusi, samas kui fikseeritud reaktsioonitingimused keemiatootmises parandavad ohutust ja tõhusust. Need süsteemid on selgelt piiratud füüsiliste toimingutega ja tuginevad täpseks juhtimiseks andmemudelitele ja automatiseerimistehnoloogiatele.
Infotehnoloogia valdkonnas keskenduvad praegused süsteemid rohkem protsesside ja loogika standardiseerimisele. Tarkvaraarenduse kodeerimisstandardite fikseeritud olemus ja küberjulgeolekupoliitika fikseeritud juurutamine piiravad mõlemad muutujate ulatust eelseadistatud reeglite kaudu, vähendades seeläbi süsteemi haavatavust. Eelkõige on need süsteemid vähem paindlikud ja nõuavad tasakaalu stabiilsuse ja kohanemisvõime vahel, näiteks modulaarse disaini kaudu, et võimaldada reguleerimist.
Organisatsiooni juhtimises väljenduvad jäigad süsteemid sageli institutsioonide või kultuuri ühtekuuluvusena, nagu standardiseeritud tööprotseduurid (SOP) või vastavusnõuete institutsionaliseerimine. Nende kohaldamisala ei hõlma mitte ainult selgesõnalisi reegleid, vaid ka kaudsete teadmiste kogumist, näiteks kogemuste muutmist teadmushaldussüsteemide kaudu korduvkasutatavateks tegevusjuhisteks. Liigne jäikus võib aga takistada innovatsiooni, mistõttu on vaja dünaamiliselt hinnata nende kohaldamisala asjakohasust.
Kokkuvõttes määravad jäiga süsteemi ulatuse selle funktsionaalsed eesmärgid. See nõuab selgeid piire konkreetses valdkonnas, võttes samal ajal arvesse ka kohanemisvõimet keskkonnamuutustega. Selle ulatuse teaduslik määratlemine ja dünaamiliste reguleerimismehhanismide optimeerimine on jäiga süsteemi väärtuse vabastamise võtmeks.
